5 päeva Balil.

Nüüdseks olen siis juba 5 päeva Balil olnud. Väike koduigatsus on juba põue pugenud, kuid katsun üle olla ja nautida täiel rinnal. Nüüdseks oleme oma uues hostelis olnud juba 2 päeva, väga mõnus on. Hommikuti ajab kukekire üles, mis pole tegelikult kuigi meeldiv. Üritame seda eirata. 3-dal päeval käisime siis meres asuvat templit vaatama. Sisse meid ei lastud. Kuid vaatasime, et inimesed siiski saavad kuidagi sisse. Meile õeldi, et peame minema järjekorda ja ootama kuni meid pühaveega ära ristitakse. Ootasime siis päris tükk aega. Lõpuks tuli minu kord. Pidin püha veega nägu pesema, siis üks vennike raputas mulle püha vett pähe ja pomises midagi, järgmine pani riisi otsa ette ja viimane pani närtsinud lille kõrva taha(mille hiljem värskema vastu vahetasin).Käisime ka nüüdseks nö kodu lähedal randa vaatamas. See polnud kuigi ilus. Seal oli must liiv, palju surfareid(surfivõistlus käis) ja ega seal muud polnudki, laudu ka laenutada ei saanud. Käisime ennast jahutamas ja lasime jalga. Õhtul käisime söömas ühes kohalikus kohvikus. Mina sõin seekord toitu nimega Mie nasi gorengo(see tähendab nuudlid mereandide ja köögiviljadega) Väga maitsev oli:) Hiljem võtsime Heigoga kahepeale puuviljasalati jäätisega. Väga suur ports oli, aga see-eest maitsev:D Pärast tuli pikk maa jälle rolludega maha sõita, et tagasi hosteli jõuda. Eile käisime pikal ringreisil ühel poolsaarel. Esimene sihtpunkt oli imeilus rand. Valge liiv, sinine vesi ja üldse kõik oli väga super. Välja arvatud see, et kivine põhi oli. Seal jahutasime end ja sõime jätsi, puhkasime kannikaid ja läksime edasi sõitma. Edasi läksime templit vaatama. Sinna sisse saamiseks pidime maksma 3000 ruupiat, mis on umbes 4,5 krooni. Kuna meil kellelgil polnud jalad kaetud tervenisti, siis pandi meile lillat värvi rätikud ümber. Jõime seal toore kookose mahla. Maitses nagu kerge maitsega vesi. Peale seda, käisime ahve piilumas, lähedale ei julenud meist keegi minna. Seesolles nägime imeilusaid vaateid merele. Tempel iseenesest polnud ju midagi erilist. Tõelise tähelepanu nõudsid endale ahvipärdikud. Seal käis tõeline monkeybusiness. Varastad mütsi-saad banaani. Hoidsime oma asju eluhinnaga kinni. Nägime kui kiiresti nende käed käisid. Müts võeti peast sekundiga, naise prille jälgiti tükk aega ja õigel hetkel oli ahv nendega juba puu otsas. Kui enda asju ei jälginud, olid ilma. Meie õnneks ühesti esemest ilma ei jäänud. Heilit üritas ahv rünnata kuid enne vistas ta veepudeli käest ja sellega jäi pärdik rahule. Edasi sõitsime järgmisesse imeilusasse randa. Seal läksid esmalt Heili ja Armin snorgeldama, meie kõhtu täitma. Olime just söönuks saanud, kui nad tagasi jõudsid. Nüüd oli siis meie kord minna. Minu esimene snorgeldamiskogemus oli imeline. Nii palju värvilisi kalu, nii palju uut ja huvitavat. Käisime ära 2,5 kuni 3 meetri sügavusel vees, ma oleksin ilmselt sinna jäänudki, kuid hakkas külm ning otsustasime välja minna. Siis käisime pesemas ja otustasime asuda pikale teele tagasi hosteli. Olime juba üsna kodulinna lähedal kui teepeal oli üks suur ummik, 2 realine ja 2 sunnaline tee oli tehtud 4 realiseks(ehk kõnniteed olid ka appi võetud) ja 1 suunaliseks, nii et vastutulevatel autodel oli probleeme tee peal sõitmisega. Hilem kui olime juba peaaegu ummikust välja saanud, saime teada põhjuse, selleks oli matuserong(mitte autodega, vaid inimesed kõndisid, keskel olid inimesed, kes vedasid kirstu ja eespool nö pärgadega inimesed). Selles summas kaotasime Heili ja Armini silmist. Meie olime juba pool tundi hostelis olnud, kui nemad lõpuks jõudsid, nad olid ära eksinud. Õhtu möödus vaikselt. Jäime päris varakult magama, kusagil 10 ajal. Täna hommikul tõusime 9 ajal. Täna on selline rahulik päev, lähme lihtsalt randa ja kui laineid on ehk surfama ka. Praeguseks kõik:)

Kauaoodatud Bali

Nonii, täna algas siis juba 3-s päev siin paradiisisaarel. Siiani on kõik väga tore olnud. Esimesel päeval viskasin oma kotid hotelli, käisin pesus ja kohe randa. Kohe kui paika jõudsime, tulid esimesed kauplejad juurde, neid jätkub siin ikka rohkesti. Alguses tundus vesi külm, kuid arvestades seda kuumust, vägagi mõnus. Soolane vesi on vist ainuke asi, millega harjunud pole, silmad kipitavad koguaeg ja kaua vees ei saa olla. Siis proovisin esmakordselt ära ka bodyboardy. Alguses ei saanud asjale pihta aga hiljem tuli juba täitsa hästi välja. Hiljem kaldale minnes märkasin et olin kogu rinnaesise ära kraapinud, seega otsustasin endale järgmine päev soetada bodyboardy ja surfipluusi. Õhtul rannast tagasi tulles käisime ka poest läbi ning ostsime vett, poisid õlut. Tagasi hotelli jõudes algas Eestist kaasa toodud musta leiva, suitsuvorsti, šokolaadi ja Vana Tallinna degusteerimine. Üsna varakult läksime magama, kuna päev oli olnud väsitav. Mina ajavahe tõttu eriti magada ei saanud, nagu ka täna öösel. Olin juba hommikul kell neli ülal ja oma kikerdamisega ajasin ka Heigo üles. Natuke aega üritasime magama jääda, kuid siis otsusrasime et hüppame basseini ja peletame viimsegi une minema, nii tegimegi. Peale ujumist läksime hommikust sööma ning kui olime lõpetanud olid Heili ja Armin ka ärganud ja sööma tulnud. Läksime tuppa ennast korda tegema, 9 ajal võtsime omale rollu ja läksime linnapeale otsima ühte poodi, kust saaksin osta endale surfipluusi. Seda me otsisime ligikaudu poolteist tundi, 4 korda sõitsime õigest tänavast mööda. Liiklus on kohutav, aga samas siin erilisi reegleid pole ja siiani pole ka ühtegi avariid või mõlkis autot näinud( Eestis on 1000 reeglit ja igapäev sõidab keegi kellelegi sisse vms). Igatahes rolluga sõites kardan kõige rohkem oma põlvede pärast, eile läks ikka päris napilt puust mööda. Lõpuks leidsime selle poe, ja ka pluusi, mis mulle sobis. Seejärel läksime mütsijahile, mida kahjuks ei leidnud. Palju kauplemist aga siiski ei saanud, seda mida tahtsin. Peale seda jõudsime juba oma järjega randa ja sinna otsustasimegi jääda seni kuni Heili ja Armin samuti meiega liituvad. Rentisime endale 2-ks tunnisks päevavarju, sest päike oli kõrvetav. Kõhe tuldi massaaši pakkuma, mulle pakuti pediküüri ja kui ma kindla ei ütlesin, siis ütles et teeb 1 küüne tasuta kõigepealt. Samal ajal nõustus Heigo saama massaaši 150 000 ruupia eest 2 inimest 45 minutit. Kui minu esimene küün valmis oli, hakkasime hinnas kauplema, esimene hind oli 300 000, peale pikka vaidlust sain hinna 100 000 peale:D Siis hakati pediküüri tegema, samal ajal tuli käevõrudega kaupleja ja ei jätnud enam rahule, ütles et sinu sõber ju võtab massaaši, sina saad pediküüri ja miks sa ei võiks siis osta minult käevõru. Tema esialgne hind oi 150 000 käevõru eest, mina aga polnud mitte mingil moel nõus, ütlesin et minu hinnaks jääb 20 000 ja see on kõik. Peale kauaaegset ei ütlemist ta lõpuks ütles, et okei sa olid nõus 20 000 ostma, nüüd vali välja. Ja kui mina ei ütlesin, läks ta väga närvi. Lõpuks pidin ära ostma, mõtlesin et ah mis see 20 krooni siis ära pole, käevõru ise oli ka ju kena. Lõpuks läks minema, siis sai juba pediküür valmis ja tuli minu kord massaaši saada. Väga mõnus oli, kuid mitte parem kui Tai massaaš. Varsti sai ka meie aeg varjude all läbi ja edasi tuli kolida kõrvetava päikese alla. Käisime kordamööda ennast kastmas. Varsti jõudsid ka Armin ja Heili. Poisid laenutasid juba tuttavalt nö sõbralt surfilauad ning läksid surfama, Heili läks samuti ennast jahutama, mina jäin asjade valvesse. Olin magama jäänud ja kui lõpuks ärkasin, avastasin et olen jubedalt ära põlenud. Läksin kohe vette, Heigo kutsus mind surfama ja seda ma üritasingi. Paar korda isegi sain püsti:D tagasi kaldale jõudes avastasin, et vett pole enam, läksime lähedalasuvasse poodi vett ostma. Paar korda ujusime veel ja poisid surfasid, ning siis otsustasime ära minna. Pidime Heigoga pika maa maha kõndima, kuna olime rolleri linna jätnud. Otsustasime sööma minna, võtsime kõik sama söögi, riis mereandide ja värske salatiga. Väga hea oli. Peale söömist läksime hotelli tagasi, teised otsustasid veel rolleritega otsida üles meie uue ööbimiskoha, mina aga jäin hotelli, kuna jalad meeletult andsid märku, et täna sai päikest liialt palju. Tagasitulles tõi Heigo mulle snakefruiti, mangosid ja veel mingeid kohalikke puuvilju. Snakefruit oli väga mõnusa ja maheda maitsega. Teisi pole veel proovinud. Poisid jõid veel järelejäänud Vana Tallinna ära ja siis oligi magamaminek. Täna kolime uude hotelli, väljas on mõnusalt "jahe" ilm. See tähendab, et pilves ja pole kõrvetavad päikest, mis oleks täna mulle kohutav piin. Praeguseks jällegi kõik:) Enjoy.

Öö lennukis ja päev Tai pealinnas Bankokis

Suur väsimus ja lennujaamas ootamine olid eilse päeva põhisündmused. Õhtul ainult ootasingi, et kell lõpuks ometi 10 saaks, ükskord ta saingi. Lootsin, et lennukis siis pakutakse kohe reisi alguses söögid ära ja saab magama lõpuks aga kus sa sellega. Kõigepealt ikka jagati tekid ja padjad ja silmaklapid, et ikka saaks magama jääda.No uni tuli küll hea, õnneks ärkasin selleks ajaks üles kui sööki pakuti. Aga lennuk ise oli väga suur ja mugav, kõrval istus mingi vanapaarike, kes olid väga sõbralikud. Üles ärkasin päikesetõusuks. Imeilus vaade oli. Aga kindlasti mitte parem, kui öösel Moskva linna lennukist vaadata. Ühesõnaga kohale jõudsin ilusti. Siis aga läksin otsejoones Viisa punkti, kus mulle meeldivalt õeldi, et kui lennujaamas püsin, siis ei ole vaja viisat teha. Kui aga oma pagasile järgi hakkasin minema, siis õeldi et teil tuleb ju teine check-in teha, selleks on viisat vaja. Oh kuidas ma vihastasin 1000 bahti check-ini eest??? Aga siis vaatasin asja positiivsemat külge, mul ei ole niikuinii mitte midagi 20 tundi teha, seega otsustasin linna peale minna. Enne aga tuli viisa ära vormistada, natuke edasi-tagasi jooksmist ja asi oligi tehtud. Järgmiseks pagasile järgi. Mida aga polnud oli minu pagas. Esiteks olin juba üleni higine edasi-tagasi jooksmisest, sest lennujaamas on palav, muidugi külmem kui väljas ja mul olid teksad jalas, kinnised jalanõud ja dressipluus, mida mul plolnud kuhugi panna. Ja siis tuli hakata veel pagasit taga otsima. Lõpuks peale tunniajast erinevate inimeste poolt mind igale poole saatmast, tuli välja, et mu pagas on teises lennujaama otsas ja see on valve all. Siis hüppas närv sisse, et kas tõesti on mul seal midagi sellist, mida olla ei tohiks. Aga kui ma peale pikka kõndimist sinna jõudsin ja nägin et mu kott on paljude teiste keskel ja see pole mitte valve all olnud, siis tuli süda püksisäärest välja. Hakkasin ise ka mõtlema, et mu pagas äkki ei tulnud selle lennuga, millega mina, sest mul oli ümberistumine Moskvas. Igatahes panin jooksuga oma asjadega invavetsu ennast korda tegema. Polnud ju 2 päeva oma hügieenitarbeid näinud. Riided õhemate vastu vahetatud, otsustasin et viin nii pagasi kui käsipagasi hoidu. Jälle läks lahti üks suurem jooksmine, sest kõik saatsid mind kuhugi, kus tegelilkult pakihoidu pole. Lõpuks saadeti 4-le korrusele ja sealt ma ta leidsingi. Viskasin kotid sinna ja panin linna poole ajama. Transpordiks kiirrong. Nii kui ma sealt rongist lõpppeatuses Phaya Thais väljusin, lämmatas õhk mu sõnaotseses mõttes ära, kuna polnud ennem õue sattunud, sest läksin rongile maa alt. Igatahes võttis see aega toibumiseks. Mõtlesin, et ehk kui sealt peatusest välja saan, siis tuul teeb asja paremaks, aga nii kui tuli esimene tuuleiil oli mul tunne nagu keegi seisaks ülisuure fööniga mu ees. Muidugi oli tore, et olen lõpuks soojas aga ma ei osanudki reageerida, pole kunagi sellises kliimas olnud. Järgmisena mõtlesin kohe jalutama minna, mis oli päris hea plaan- sain kohalike elu jägida, kuna käisin ka mööda kõrvalisemaid tänavaid. Sain muidugi pikkade pilkude osaliseks, aga ei teinud väljagi, äkki röövitakse ära ka veel.Jube räpased tänavad olid seal ja loomulikult tõi kuumus selle veelgi esile, hais oli meeletu ja ise olin ka higikott valmis. Ei saa aru kuidas kohalikud suudavad siin pikkade mustade riietega ringi käia. Lõpuks tagasiteel jaama mõtlesin, et lähen vaatan nüüd teisele poole tänavat ka, ja see osutus samuti heaks ideeks. Sattusin massaašisalongi juurde. Kohe tuli kena noormees juurde ja pakkus mudimist. Selgus, et tund aega ülekeha massaaši maksab 200 bahti, ehk natuke alla 5 euro. Kuna mu liigesed on kõik sellest reisist juba väga läbi omadega, siis miks ka mitte. Nii juhatatigi mind sisse ja vastu tuli kena neiu. Tõi seevbivee ja pesi kõigepealt jalad ära(mitte et nad väga mustad oleksid olnud, aga see on neil kohe protseduuri osa). Edasi juhatati mind ülakorrusele, kus paluti ennast wc-s tühjendada, polnud küll häda aga kui on käsk siis on käsk. Pärast selgus, et ega see asjata polnud. Alguses eeldasin seda, et mängu tulevad õlid jne, nagu Eestis kombeks. Aga siis plahvatas, et olen Tais ja siin on see rohkem käte ja jalgade väänamine, kartus tuli sisse. Eks täpselt nii see oligi, kõigepealt said jalad väga põhjaliku tähelepanu osaliseks, siis käed ja lõpuks selg. Muidugi oli kogu protseduur väga valulik, kuid ma olen arvamusel, et see on kõige parem massaaš, mis olemas võib olla. Pärast on niii hea ja kerge olla. Pea käib isegi ringi, sest kogu vereringe on maximumkiirusel tööle pandud.Ja kui kella hakkasin vaatama, siis oli tunni asemel hoopis poolteist tundi massaaš, hind oli endiselt 200 bahti, millest mul kahju absoluutselt ei ole. Pärast seda hakaksin tagasi jaama poole minema, see raskusi ei valmistanud õnneks, sest kõik inimesed olid üdini lahked ja juhatasid mind kenasti kohale. Nüüd istun jällegi lennujaamas, kus on mõnusalt jahe, ja see on hetkel kõige parem. Päev läbi sellise kuumuse käes tapab. Aga nüüd ma olengi ainult sellise kuumuse käes. Eestisse tulles ilmselt külmun jääpurikaks. Ja netti ka pole siin, sellepärast jõuab see osa ka hiljem Teieni:(

Mööda lennujaamu tuiamas

Nii..Minu reis algas siis reedel ell 21.35, kui hakkasime Kuressaarest Riia poole suunduma. Terve tee jooksul magasin vähem kui tund aega, ja olin hommikul kella 9-ni üleval, kuni chach-ini läksin. 9.45 ajal jätsin Katsi, ema-isa ja õega hüvasti ning suundusin turvakontrolli, kus ei olnud õnneks mingeid probleeme. Käisin natuke mööda lennujaama ringi ning suundusin oma värava juurde. kell 10.30 hakati lennuki peale laadima ja kell 11 juba sõitsime, õnneks sai lebotada. Sõit kestis 1 tund ja 45 minutit, mille jooksul magasin 10 minutit, sõin enamuse ajast, pakuti SOOJA sööki, kanapasta, no muidugi mitte mingi restoranitasemel, aga kõhtu täitis hästi:) Tükike kooki ka sisse pressitud ja juba algaski maandumine. Esimene, kõige lühem, reis läks väga kiiresti. Kuid nüüd siin Moskva lennujaamas kahetsen seda, et pole öösel maganud. Uni tikub vägisi silma, kuid kartus oma asjadest ilma jääda on suurem. Nüüd leidsin õnneks PISTIKUPESA, saan 5 tundi arvutis olla ja unemõtteid peletada, loodan et mul abilisi jätkub:D Lennujaam iseenesest pole keeruline(õnneks), muidu eksleksin siin ringi, mis iseenesest pole ka halb mõte: viidab aega ja peletab unematit eemale. Veidi kõhedust tekitavad murjamid. Ilma varjamata nillivad lihtsalt.Oleks pidanud vist pea ikka mustaks värvima:D Jube närvidele käib muidugi see pidev vene keel, isegi turvakontrollis ei osatud inglise keelt, mina küsisin inglise keeles, nemad vastasid vene keeles, no katsu siis millielegi pihta saada, mida nemad sulle õelda tahavad. Kui see passimine  välja arvata, siis siiani olen reisuga kenasti rahul. Heigo on ka juba Balil ja ütles, et seal on väga mönus. Käisid bodyboardiga ookeanis..Tahan kaa juba ujuma ja lõbusema...Aga seda jõuan teha alles esmaspäeval, kui ma selleks ajaks surmväsinud pole. Praeguseks kõik, kui jälle kirjutamismaterjali tuleb, kirjutan kindlasti:D Seniks enjoy!