5 päeva Balil.

Nüüdseks olen siis juba 5 päeva Balil olnud. Väike koduigatsus on juba põue pugenud, kuid katsun üle olla ja nautida täiel rinnal. Nüüdseks oleme oma uues hostelis olnud juba 2 päeva, väga mõnus on. Hommikuti ajab kukekire üles, mis pole tegelikult kuigi meeldiv. Üritame seda eirata. 3-dal päeval käisime siis meres asuvat templit vaatama. Sisse meid ei lastud. Kuid vaatasime, et inimesed siiski saavad kuidagi sisse. Meile õeldi, et peame minema järjekorda ja ootama kuni meid pühaveega ära ristitakse. Ootasime siis päris tükk aega. Lõpuks tuli minu kord. Pidin püha veega nägu pesema, siis üks vennike raputas mulle püha vett pähe ja pomises midagi, järgmine pani riisi otsa ette ja viimane pani närtsinud lille kõrva taha(mille hiljem värskema vastu vahetasin).Käisime ka nüüdseks nö kodu lähedal randa vaatamas. See polnud kuigi ilus. Seal oli must liiv, palju surfareid(surfivõistlus käis) ja ega seal muud polnudki, laudu ka laenutada ei saanud. Käisime ennast jahutamas ja lasime jalga. Õhtul käisime söömas ühes kohalikus kohvikus. Mina sõin seekord toitu nimega Mie nasi gorengo(see tähendab nuudlid mereandide ja köögiviljadega) Väga maitsev oli:) Hiljem võtsime Heigoga kahepeale puuviljasalati jäätisega. Väga suur ports oli, aga see-eest maitsev:D Pärast tuli pikk maa jälle rolludega maha sõita, et tagasi hosteli jõuda. Eile käisime pikal ringreisil ühel poolsaarel. Esimene sihtpunkt oli imeilus rand. Valge liiv, sinine vesi ja üldse kõik oli väga super. Välja arvatud see, et kivine põhi oli. Seal jahutasime end ja sõime jätsi, puhkasime kannikaid ja läksime edasi sõitma. Edasi läksime templit vaatama. Sinna sisse saamiseks pidime maksma 3000 ruupiat, mis on umbes 4,5 krooni. Kuna meil kellelgil polnud jalad kaetud tervenisti, siis pandi meile lillat värvi rätikud ümber. Jõime seal toore kookose mahla. Maitses nagu kerge maitsega vesi. Peale seda, käisime ahve piilumas, lähedale ei julenud meist keegi minna. Seesolles nägime imeilusaid vaateid merele. Tempel iseenesest polnud ju midagi erilist. Tõelise tähelepanu nõudsid endale ahvipärdikud. Seal käis tõeline monkeybusiness. Varastad mütsi-saad banaani. Hoidsime oma asju eluhinnaga kinni. Nägime kui kiiresti nende käed käisid. Müts võeti peast sekundiga, naise prille jälgiti tükk aega ja õigel hetkel oli ahv nendega juba puu otsas. Kui enda asju ei jälginud, olid ilma. Meie õnneks ühesti esemest ilma ei jäänud. Heilit üritas ahv rünnata kuid enne vistas ta veepudeli käest ja sellega jäi pärdik rahule. Edasi sõitsime järgmisesse imeilusasse randa. Seal läksid esmalt Heili ja Armin snorgeldama, meie kõhtu täitma. Olime just söönuks saanud, kui nad tagasi jõudsid. Nüüd oli siis meie kord minna. Minu esimene snorgeldamiskogemus oli imeline. Nii palju värvilisi kalu, nii palju uut ja huvitavat. Käisime ära 2,5 kuni 3 meetri sügavusel vees, ma oleksin ilmselt sinna jäänudki, kuid hakkas külm ning otsustasime välja minna. Siis käisime pesemas ja otustasime asuda pikale teele tagasi hosteli. Olime juba üsna kodulinna lähedal kui teepeal oli üks suur ummik, 2 realine ja 2 sunnaline tee oli tehtud 4 realiseks(ehk kõnniteed olid ka appi võetud) ja 1 suunaliseks, nii et vastutulevatel autodel oli probleeme tee peal sõitmisega. Hilem kui olime juba peaaegu ummikust välja saanud, saime teada põhjuse, selleks oli matuserong(mitte autodega, vaid inimesed kõndisid, keskel olid inimesed, kes vedasid kirstu ja eespool nö pärgadega inimesed). Selles summas kaotasime Heili ja Armini silmist. Meie olime juba pool tundi hostelis olnud, kui nemad lõpuks jõudsid, nad olid ära eksinud. Õhtu möödus vaikselt. Jäime päris varakult magama, kusagil 10 ajal. Täna hommikul tõusime 9 ajal. Täna on selline rahulik päev, lähme lihtsalt randa ja kui laineid on ehk surfama ka. Praeguseks kõik:)